ETA
energiamärgised

Energiamärgis on kohustuslik uue hoone püstitamisel ja hoone olulisel rekonstrueerimisel. Hoone või hoone osa ostmisest või üürimisest huvitatud isikul peab olema võimalik energiamärgisega tutvuda, et teha teadlik valik. Selleks peab kinnisvara kuulutus sisaldama infot hoone energiamärgise kohta, sh hoone energiatõhusust iseloomustavat energiaklassi.

Hoonete energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonetele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks – temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks – kasutatakse energiat. Nende hoonete hulka kuuluvad näiteks eluhooned, avalikud hooned, koolid-lasteaiad, samuti ka teenindus- ja büroohooned.

Energiatõhususe miinimumnõudeid aga ei pea täitma näiteks elamutes, mida kasutatakse vähem kui 4 kuu jooksul aastas (nt suvila) ega hoonetes, mille suletud netopind on kuni 50 m2 (nt saunamaja).

Kavandatava hoone arvutuslik energiamärgis (ETA) kehtib 2 aastat alates kasutusloa väljastamise kuupäevast. Olemasoleva hoone energiamärgis (KEK) kehtib 10 aastat alates ehitisregistrisse sisestamisest.

Energiamärgise koostab ja väljastab vastava pädevusega isik. Energiamärgise koostamiseks tuleks hoone omanikul või korteriühistul võtta ühendust vastava teenusepakkujaga – info pädevate isikute kohta leiab Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse kodulehelt. Energiamärgiseid väljastatakse üksnes läbi Ehitusregistri, kus energiamärgised on kõikidele avalikult kättesaadavad.

Mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarv on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine energiatõhususarv. Mitme kasutusotstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbele, mille köetav pind ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv.

Ruumide ülekuumenemise vältimiseks on soovituslik eelistada passiivseid lahendusi – arhitektuurseid ja konstruktiivseid varjestusi, väliseid aknakatteid, kilesid, markiise jne. Kui passiivsetest lahendustest ei piisa, tuleks eelistada väiksema energiakasutusega jahutuse süsteeme.

Madala temperatuuriga pinnaks loetakse ruumi, mille sisekliimat tagatakse külmumise vältimiseks. Madala temperatuuriga pinnaks ei loeta ruume, mida aktiivselt jahutatakse madala temperatuuri hoidmiseks (nt külmladu).

Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone olulise energiatarbega tehnosüsteemid energiaarvestitega. Energiaarvesti paigaldatakse nii, et eraldi on võimalik mõõta järgmisi energiakasutusi.

Olemasolevale hoonele, mille kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW, tuleb energiatõhususe hindamiseks koostada tehnosüsteemide audit. Auditi käigus hinnatakse tehnosüsteemide tõhusust ja võimsust ning kantakse andmed ehitisregistrisse.

Uue hoone püstitamisel ja olulise rekonstrueerimise korral tuleb tõendada hoone keskmine õhulekkearv. Kasutades arvutusliku energiamärgise koostamisel õhulekkearvu väärtust 1,5 m³/(h·m²) või deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu, tuleb teostada õhulekkearvu mõõtmine ehituse käigus.