ETA energiamärgised
Pakume kiiret ja usaldusväärset ETA energiamärgise väljastamise teenust teie projektile.
Simulatsioonide abil aitame viia projektlahendused kooskõlla Eestis kehtivate energiatõhususe nõuetega ning teeme vajaliku sissekande ehitusregistrisse.
Pakutavad teenused
Tutvuge meie teenuste peamiste eeliste ja professionaalse lähenemisega
Energiamärgiste väljastamine
Meie energiamärgised aitavad teil säästa kulusid ning vastavad kõigile kehtivatele standarditele, parandades teie kinnisvara väärtust ja mugavust.
Sisekliima simulatsioonid
Simulatsioonide abil optimeerime teie ruumide õhukvaliteeti ja temperatuuri, et tagada tervislik ning meeldiv keskkond.
Energia analüüsid
Termograafia võimaldab tuvastada soojakadu ja tehnilisi puudusi, aidates ennetada kulukaid parandusi ning säästa energiat.
Hinnakalkulaator
Kuidas meie teenus töötab
Siin anname põhjaliku ülevaate, kuidas energiamärgistamise ja sisekliima simulatsioonide protsess käib ning kuidas alustada.
Esimene samm:
Kliendi lähteandmed, hinna täpsustus
Alustame kliendi vajaduste kaardistamisest, et pakkuda kohandatud lahendusi energiatõhususe ja sisekliima parandamiseks.
Teine samm:
Arvutusmudeli koostamine ja energia ning sisekliimasimulatsioonid
Teostame sisekliima simulatsioone, termograafiat ning hindame küte-, ventilatsiooni- ja jahutusprojektide vastavust normidele.
Kolmas samm:
Energiamärgise vormistamine ehitusregistris ehitusloa taotlusele lisamine
Lõpetame protsessi professionaalsete energiamärgiste väljastamise ja tehniliste lahendustega, mis tagavad energiatõhususe.
SAADA PÄRING
Kirjuta meile ja leiame lahenduse.
Energiatõhususe KKK
Energiamärgis on kohustuslik uue hoone püstitamisel ja hoone olulisel rekonstrueerimisel.
Hoone või hoone osa ostmisest või üürimisest huvitatud isikul peab olema võimalus energiamärgisega tutvuda, et teha teadlik valik. Selleks peab kinnisvara kuulutus sisaldama infot hoone energiamärgise kohta, sh hoone energiatõhusust iseloomustavat energiaklassi.
Hoonete energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonetele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks – temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks – kasutatakse energiat. Nende hoonete hulka kuuluvad näiteks eluhooned, avalikud hooned, koolid-lasteaiad, samuti ka teenindus- ja büroohooned.
Energiatõhususe miinimumnõudeid aga ei pea täitma näiteks elamutes, mida kasutatakse vähem kui 4 kuu jooksul aastas (nt suvila) ega hoonetes, mille suletud netopind on kuni 50 m2 (nt saunamaja).
Täieliku nimekirja hoonetest, millele energiatõhususe nõuded ei kohaldu
Kavandatava hoone arvutuslik energiamärgis (ETA) kehtib 2 aastat alates kasutusloa väljastamise kuupäevast. Olemasoleva hoone energiamärgis (KEK) kehtib 10 aastat alates ehitisregistrisse sisestamisest.
Energiamärgise koostab ja väljastab vastava pädevusega isik. Energiamärgise koostamiseks tuleks hoone omanikul või korteriühistul võtta ühendust vastava teenusepakkujaga – info pädevate isikute kohta leiab Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse kodulehelt .
Energiamärgiseid väljastatakse üksnes läbi Ehitusregistri, kus energiamärgised on kõikidele avalikult kättesaadavad.
Mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarv on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine energiatõhususarv.
Mitme kasutusotstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbele, mille köetav pind ületab 10% kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv.
Mitme kasutusotstarbega hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmine energiatõhususarv.
Ruumide ülekuumenemise vältimiseks on soovituslik eelistada passiivseid lahendusi – arhitektuurseid ja konstruktiivseid varjestusi, väliseid aknakatteid, kilesid, markiise jne. Kui passiivsetest lahendustest ei piisa, tuleks eelistada väiksema energiakasutusega jahutuse süsteeme.
Uue hoone püstitamisel ja olulise rekonstrueerimise käigus tuleb teostada suvine ruumitemperatuuri kontroll ja näha ette otsese päikesekiirguse kaitse ruumide akendele kuumadeks suvekuudeks.
Madala temperatuuriga pinnaks loetakse ruumi, mille sisekliimat tagatakse külmumise vältimiseks. Madala temperatuuriga pinnaks ei loeta ruume, mida aktiivselt jahutatakse madala temperatuuri hoidmiseks (nt külmladu).
Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone olulise energiatarbega tehnosüsteemid energiaarvestitega . Energiaarvesti paigaldatakse nii, et eraldi on võimalik mõõta järgmisi energiakasutusi eeldusel, et süsteemi teenindab omaette soojusallikas või soojusvaheti:
- ventilatsiooniõhu soojendamise ja ruumide kütte soojusenergia;
- hoonetes, välja arvatud väikeelamutes, sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energia;
- mitteelamus valgustuse ja elektriseadmete elektrienergia;
- lokaalse taastuvenergiasüsteemi elektritoodang;
- hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvate tehnosüsteemide energiakasutus.
Olemasolevale hoonele, mille kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW, tuleb energiatõhususe hindamiseks koostada tehnosüsteemide audit. Auditi käigus hinnatakse tehnosüsteemide tõhusust ja võimsust ning kantakse andmed ehitisregistrisse. Auditi teostamine ei ole vajalik, kui tehnosüsteemid on varustatud automaatikasüsteemiga.
Samuti kantakse registrisse uue või oluliselt rekonstrueeritava hoone suurema kui 70 kW nimivõimsusega kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hinnang kasutusloa või teatise esitamisel.
Olemasolevale mitteelamule, mille kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 290 kW, paigaldatakse automaatikasüsteem tehnosüsteemide energiatõhususe suurendamiseks, juhul kui paigaldamine on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.
Millistele nõuetele peab hoone automaatikasüsteem vastama, on kirjas Ehitusseadustikus .
Uue hoone püstitamisel ja olulise rekonstrueerimise korral tuleb tõendada hoone keskmine õhulekkearv. Kasutades arvutusliku energiamärgise koostamisel õhulekkearvu väärtust 1,5 m³/(h·m²) või deklareerimismeetodiga määratud õhulekkearvu, tuleb teostada õhulekkearvu mõõtmine ehituse käigus.
Kui kasutatakse määruses MTM 58 § 9 tabelis 6 toodud õhulekkearvu baasväärtusi, loetakse hoone välispiirete tegelik õhulekkearv tõendatuks.